Menetlusinfo avaldamise õigustused

Kas avalikkus tohib menetluse toimumise ajal omada infot ja avaldada arvamust küsimustes, mis on kohtu menetluses?

Menetlusinfo varjamise tagajärg on see, et avalikkus haarab iga (ka ebaõige) infokillu järele ja see omandab avalikkusele ebaproportsionaalselt suure tähenduse. Ja meie informatsiooni hakkavad avaldama ainult Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl (nõukogude ajal tsensuurist sõltumatud välismaa raadiojaamad) ning info liikumine läheb uurijatega koos saunas käivate isikute tutvusringkonda, sotsiaalmeediasse, suitsunurkadesse, salagruppidesse ... nõukogude aeg tagasi?

Seetõttu kohtus menetluses olemise fakt ei tohi piirata sama teema arutamist avalikkuses. Et arutelud avalikkuses (avalik huvi) saaks toimida objektiivselt ja ühiskond omada õiget ja õigeaegset infot – siis tagatakse see riigi õigussüsteemis kohtuistungite avalikkusega. Kohtueelse menetluse infot aga peaks avaliku huvi korral andma prokuratuur KrMS § 214 alusel, kuid on seda seni ebarahuldavalt teinud (uurija huvides on võimalikult suur saladus tema tegemiste ümber, mis ei ole aga riigi ega avalikkuse huvides).

Nüüd kuidas käsitseb menetlusinfo avalikkuses arutamist euroopa õigus? Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR) tegi 2013 lahendi kaasuses CĂŞUNEANU v. ROMANIA. Meil püütakse seda kaasust poolikult valgustades õhutada avalikustamise vastast hüsteeriat, mis tegelikult pole proportsionaalne. Selles kaasuses kaebaja oli valitsusringkondadega tihedalt seotud suurärimees, kelle suhtes rakendati jälitusmenetlust ja info lekkis ajakirjanusse (mingi sarnasus ES hiljutise juhtumiga). Otsuses ECHR ei tuvastanud, et info lekkimine ajakirjandusse oleks siseriiklikku kohtuotsust mõjutanud või oleks võimalik leida seoseid info lekkimise ja kaebajale kuuluvatel firmadel tekkinud kahjumi vahel. Millest tulenevalt – kui kaebaja nõudis materiaalse kahju hüvitamiseks 11277800 + 7523826 eurot ja moraalse kahju hüvitamiseks 10000000 eurot, siis ECHR rahuldas kaebuse kokku 4000 euro moraalse kahju nõude ulatuses ja seda põhjendusega – et riigil oli kohustus oma andmete mittelekkimise eest hoolitseda ja lekkimise korral algatada tegevusi lekkimise uurimiseks, mida aga ei tehtud. Tahaks rõhutada, et kaasus ei käsitlenud andmete AVALDAMIST riigiorganite enda poolt, vaid ainult tahtmatut ebaseaduslikku lekkimist (selles on suur vahe!). 

Seega nii prokuratuur kui kohtud (ja mitmesugused aukohtud ka) peaks proaktiivselt tagama inimeste piisava informeerituse ning faktide ja asjaolude õigeaegse ja piisava avaldamise. Et arutelu ei taanduks saunalavadele ja sõprade klubidesse ning siis juba pooliku või moonutatud info pinnalt.

Pättide ja korrumpeerunud siseringide huvi on menetlused ja arhiivid salastada, ülejäänutel pole vaja arhiive varjata. Aeg-ajalt pätid siiski püüavad rahvale süütunnet tekitada, manipuleerida, eksitada.  

Riigikohtu 2.11.2016 lahend. Kohtueelse menetluse andmete avaldamisest kohtumenetluses. 

Asjas nr 3-1-1-80-16 oli maakohus kohaldanud kohtumenetluses KrMS § 214 lg 3 ja § 138' alusel kannatanu seaduslikule esindajale rahatrahvi selle eest, et ta avaldas uudisteportaalile Delfi antud kommentaarides kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid. 2 Riigikohus trahvi määramist KrMS § 213 lg 4 alusel korrektseks ei pidanud ja leidis, et olukorras, kus isik avaldab kohtueelse menetluse andmeid kohtuliku arutamise ajal, ei saa teda trahvida KrMS § 214 lg 3 alusel. Sellel alusel trahvi määramine, kui seejuures ei ole tegemist kinnisel kohtuistungil kõlanud menetlusandmetega, mille avaldamise eest on isikut hoiatatud KrMS § 12 lg 4 alusel, kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Ajaks, mil süüdistusakt on saadetud kohtusse, on eeluurimiskohtuniku volitused lõppenud ning trahvi määramise õigus on kriminaalasja arutaval kohtul üksnes KrMS § 12 alusel. Seda aga juhul, kui avaldatakse kinnise kohtuistungi, mitte kohtueelse uurimise andmeid.

Riigikohtu 24.10.2016. lahend. Menetlusandmete avaldamine ajakirjaniku poolt

Asjas nr 3-1-1-74-16 tegi Riigikohus huvipakkuva lahendi, mis tõi mõningat selgust kriminaalasja materjalide avaldamise lubatavusele ajakirjanike poolt. Kõnealuses kohtuasjas oli maakohus keelanud menetluse käigus kohtusaalis viibinud ajakirjanikel avaldada kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Vaatamata sellele avaldas ajakirjanik J kannatanu ja tunnistajate ütlusi, mistõttu kohaldas kohus talle KrMS § 267 lg 5 alusel rahatrahvi. Nimetatud säte näeb ette, et kui muu menetlusosaline või istungisaalis viibija rikub kohtuistungi korda, ei täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu, võib ta istungisaalist eemaldada või kohtumääruse alusel kohaldada talle rahatrahvi või kuni viis päeva aresti. Riigikohus taandas küsimusele sellele, kas maakohus sai keelata menetlusandmete avaldamise olukorras, kus ta ei olnud kohtuistungit kinniseks kuulutanud, ja vastas eitavalt. Kolleegium märkis, et KrMS § 267 (Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed) eesmärk on tagada kohtuistungi korrakohane läbiviimine. Seetõttu saab vaadeldavas sättes kirjeldatud meetmeid rakendada siis, kui isik rikub kohtuistungi korda ega allu kohtu korraldusele või väljendab oma käitumisega lugupidamatust kohtu vastu. Korraldus, millega kohus keelab aga avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamise, KrMS § 267 reguleerimisalasse ei kuulu. Nimelt reguleerivad kohtuistungi avalikkuse ja selle piiramisega seonduvat eeskätt KrMS §-d 11 ning 12. KrMS § 11 lg-s 1 sisalduva üldpõhimõtte kohaselt on igal isikul võimalik jälgida ja talletada kohtuistungit KrMS §-s 13 sätestatud korras. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt toimib avalikkuse põhimõte kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni KrMS §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega. Öeldust järeldub, et kohtuistungi avalikkust saab kohus piirata üksnes menetlusseaduses ette nähtud alustel, s.o KrMS §-des 11 ja 12 sätestatud tingimusi järgides. RKKKo 3-1-1-70-16, p 14. 13 Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on võimalik aga vaid kinnisel kohtuistungil KrMS § 12 lg 4 alusel hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada.