Riigi eripensionikohustused kahekordistusid 6 aastaga

Minu alltoodud artikli avaldas täna ka Rahvusringhääling SIIN ja Postimees SIIN.

Riigi bilansi järgi oli riigi eripensionide kohustus kokku Politsei- ja Piivivalveameti moodustamise ajaks 01.01.2010 nominaalväärtuses 2,091 mlrd eurot ja see kohustus on kuue järgneva aastaga kasvanud 209 protsenti, moodustades 31.12.2015 seisuga 4,371 mlrd eurot[1]. Kusjuures olulisima hüppe tegi kohustus 2014-ndal aastal, kasvades aastaga 55%. 2015-ndal aastal kasvas riigi eripensionikohustus „ainult“ 6%.

Foto: Rene Suurkaev

Eeldatule vastupidiselt näitavad kiretud arvud, et moodustatud Politsei- ja Piivivalveamet ei ole toimunud eripensionide ralli vedaja, vaid ta on pigem kaotaja. Kui 2009-ndal aastal moodustas Siseministeeriumi osa eripensionide kohustuses 46,7% riigi eripensionide üldkohustusest, siis 2015-nda aasta lõpuks oli Siseministeeriumi osakaal vähenenud 43,4%-ni. Siseministeeriumi andmeid täiendavalt asutuste lõikes ei ole võimalik eristada, Siseministeeriumi raamatupidamine on tsentraliseeritud ministeeriumi tasemele ning detailsem statistika ei ole kättesaadav.

Riigi 31.12.2015 bilanss näitab riigi eripensionikohustuste summaks 1,964[2] mlrd eurot, mis on vähendatult kajastatav ehk diskonteeritud summa. Tegelik riigi eripensionikohustus 31.12.2015 oli 4,371[3] mlrd eurot. Riigi bilanss ei kajasta seega 2,407 mlrd eurot eripensionikohustust – erinevused oli võimalik dešifreerida Riigi Tugiteenuste Keskuselt teabenõudega pensionieraldiste arvestamise tabeleid küsides. 2016 arvandmed ei ole artikli kirjutamise ajal kättesaadavad.

Eesti eripensionikohustus on 2,2 miljardi euro võrra suurem kui riigivõlg

Riigi eripensionide kohustust riigivõla sees ei näidata ja seega riigi kohustustest üldpildi saamiseks tuleb see riigivõlale lisada. Metoodiliselt tasub teada, et riigivõla sisse ei arvestata ka välisvõlga. Riigivõla mõiste ja järgimise kohustus on sätestatud Lissaboni lepingu (Euroopa Liidu aluslepingu muutmine 2007-ndal aastal) lisaprotokollis nr 12[4]. Rahandusministeeriumi veebi ja Eesti Panga veebi otsingumootorid ei suutnud leida riigivõla suurust, mistõttu kasutame Nationaldebtsclock.org[5] andmeid sellest teadasaamiseks. Selle andmetel Eesti riigivõlg on 2017 veebruaris 2,157 mlrd eurot. Seega riigi eripensionikohustus oli 2015 lõpuks 2,214 miljardit eurot suurem kui on tänane riigivõlg kokku.

Soovitused ministritele

Rahandusministeerium kajastab riigi eripensionide kohustusi diskonteeritult, vähendades iga tulevikuaasta kohta summasid vahemikus 4 ... 6 protsenti. Diskonteerimine on kindlustusmatemaatiline meetod, mida rakendatakse äriühingutel:

·       Sektorite kasumlikkuse võrreldavamaks muutmiseks, ellimineerimaks intressita omanikulaenudest saadavat näilist tulu.

·       Raha ajaväärtusega korrigeerimiseks, kuna olemasolev raha täna on suurema väärtusega kui sama raha aastate pärast.

Eripensionide kohustusse on tõenäosused eripensionile jäämisest, eluea pikkusest ja indekseerimise mõjust muude komponentide kaudu sisse arvutatud. Lisaks seda raha eripensionidega võetud kohustuste katteks ei ole täna füüsiliselt üldse olemas - see on katteta võetud kohustus tulevastele põlvedele. Võrdluseks, kui kodanik võtaks 30-ks aastaks 100 000 eurot laenu ja diskonteeriks seda 5 protsendiga aastas, siis tema aruandluses kajastatavaks laenukohustuseks oleks 23 138 eurot. Selline tegevus kodaniku poolt oleks ju eksitav ja lubamatu?

Siit ka rahandusministrile soovitus, kajastagem eripensionid edaspidi riigi bilansis nende tegelikus väärtuses. Me eespool juba nägime, et ilma teabenõude esitamiseta oli võimatu tuvastada riigi bilansis asuvaid tegelikke summasid. Riigi bilanss peaks olema loetav aga ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta.

Teistele eripensione bilansis omavatele ministritele soovitus - tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle. Raske on küll ilma täiendava analüüsita anda ammendavat selgitust eripensionide kahekordistumise ralli tegelikele tagamaadele, kuid võib eeldada eripensioni ametikohtadel teenistujate kiivat vastastikust jälgimist - nii kui üks ametkond tõstab oma eripensione, siis teised koheselt järgnevad talle. Ja ministrid ei pruugi taibata ametnike poolt esitatavate regulatsioonimuudatuste eelnõude tegelikke mõjusid, kirjutades neile alla heauskselt.

---

[1] Riigi bilansis kajastuvad summad (diskonteeritult) 31.12.2009 - 0,940 mlrd ja 31.12.2015 - 1,964 mlrd eurot.

[2] Siin ja edaspidi alusarvud põhinevad Rahandusministeeriumi saldoandmike süsteemi aruannetel.

[3] Tegelike kohustuste summade ehk nominaalväärtuste tuvastamise metoodika: teabenõudega 7.02.2017 nr 5-1/00194-1 küsiti Siseministeeriumi pensionieraldiste tabelite diskonteeritud aegread ja neile vastavad nominaalväärtustes aegread.  Saadud tabelite alusel arvutati välja koefitsient, mille võrra diskonteerimine summat vähendas. Saadud koefitsienti 2,23 kasutati muude ainult diskonteeritult kättesaadavate summade nominaalväärtuse ligikaudseks tuvastamiseks.

[4] http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN

[5] http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/estonia.